Viimased päevad

Appi kui kiiresti ikka see aeg läheb. Alles vaatasin instas pilti, et 60 päeva veel ja nüüd juba täna on lend. Ma tegelikult siiamaani ei suuda uskuda, et ma lähengi ära ja terveks aastaks. Kõige rohkem tahan tänada oma emmet, et ta oli sellega nõus ja toetas mind igal ajal. Aitähh!!
Minu ärasaatmispidu pidi toimuma ja toimus ka teisipäeval Olime ühe sõbranna juures ja lihtsalt. 
Tegelikult pidin ma hakkama pakkima esmaspäeval aga kuna mind ei olnud kodus, siis lükkus see edasi kolmapäevale. 

Ahjaa mul on ju YFU kohver.

Mulle täiega meeldib see kohver. Täiega raske oli niimoodi asju pakkida. Ma võtsin vist liigapalju jalanõusid kaasa. Tegelikult pole mul veel praegugi kõik päris pakitud. 
Kolmapäeval käisin arsti juures viimast süsti saamas. See oli täiega valus ka. 
Neljapäeva hommikul käisid kaks klassiõde mul uksetaga ja tõid kooki. Issand kui armas see oli.

Hiljem läksid neile külla ka .
Õhtul käisin perega grillimas, mereääres. 
Nüüd ootan, milla lennujaama sõitma hakkame. Paar sõbrannat tulevad ka saatma. Ma ei kujuta ette mis sellest üldse saama hakkab. Ma ikka ei kujuta ette, et ma terve aasta kuskil ära olen. Ma raudselt eksin lennujaamades ära. Aga loodame parimat.
Päikest
Mari-Liis :)