Nii millest huvitavas ma siis räägin.
Koolis on ma põhimõtteliselt nädal aega käinud ja noo kõik on väga tore, klassikaaslased on väga sõbralikud ja abivalmid. See on naljakas, et neil ei ole nagu meil sellist päevikut, neil on õpilase raamat kus on õpilase pilt ja andmed ning õpetajad panevad sinna hindeid. Mul on ka selline
Mu host õde Boyana hakkab minuga samas koolis ja klassis käima :D
Reedel käisime Boyana ja ühe klassivenna Stanislaviga kohvikus. Ütleme nii, et normaalsus puudub ikka täiega hah.
Laupäeval värvisime mu juukseid. Nüüd jälle alt punane. Mulle täiega meeldib see värv. Pärast käisime linnas, niisama mööda poode ja kohvikus.
Ükspäev rääkisin emmega ja ta ütles, et kõik kellele ta on rääkinud minu minekust Bulgaariasse vahetus õpilaseks on öelnud, et ma olen ikka täiega tubli ja julge. See teeb ikka südame soojaks ja paneb mu rohkem arvama, et see oli ikka õige otsus. Kuigi mul on siiani raske uskuda, et ma olen siin ja teen seda.
Selle kuuaja jooksul mis ma siin olen olnud olen ma aru saanud, kui palju ma olen muutunud. Ma olen ikka kõvasti enesekindlam aga saab veel rohkem, mu inglise keel on paranenud ja tasapisi hakkab see bulgaaria keel ka tulema aga see vajab veel aega.
Pühapäeval käisime Stanislavi, tema sõbra ja Boyanaga kinos "the conjuring" vaatamas. Okei suhteliselt normaalne õudukas oli aga jahm. Pärast seda läksime subway'sse, kus ma midagi ei tellinud, rääkisin emmega ja pärast läksime kohvikusse, kus võtsin late ja siis rääkisin issiga heh normaalne. Tore päev oli ja nalja sai palju. Õpetasin neile eestikeelseid sõnu ja värki. Õhtul läksime poodi, et pilte kooli jaoks teha aga see asi oli katki, käisime siis lihtsalt poes.
Päevik või mis iganes asi see on |
Minu kreme toblerone |
I love that color |
Late |
Mul on väga tore pere ja kõik on lihtsalt super. Kõik on lihtsalt niiii hea ja positiivsust jagub küllaga mul vähemalt.
Päikest
Mari-Liis :)
No comments:
Post a Comment