YEAR IN BULGARIA

YEAR IN BULGARIA

Thursday, 9 January 2014

A little adventure

Zdravei, mu kallid lugejad!
Mõtlesin, et kirjutan veel viimase postituse oma vaheajast ja siis ongi sellele punkt pandud.
Vaheaja viimase päeva õhtul kirjutas mulle Brani, et võiks kokku saada, kuna ma olin talle juba enne öelnud, et tore oleks teda näha ja mul on tema perele ka kingitus. Kes ei tea, siis tema pere oli mu keelelaagri pere. Okei, kuna Boni ei saanud tulla, siis ma pidin üksi linna minema. Mis see ikka keerulist on marsrutka peale ja kui oled kohal siis ütled, et peatuks. Pidime kokku saama Mall of Sofia's. Alguses oli küll veits närv sees aga kohale ma jõudsin. Ootasin Branit ja kui ta tuli otsisime ühe kohviku ja läksime sinna. Me tahtsime minna terassile aga kuna seal vabu laudu ei olnud, siis me küsisime ühe naise käest kas me võime oma kohvid tema lauale panna ja võisime. See naine oli väga sõbralik ning hakkas meiega rääkima lõpuks selgus, et selle naise tädi on Brani üks õpetajatest ja siis oli küll tunne, et kui väike on maailm või õigemini Sofia. Mingiaeg tuli selle naise üks sõbranna ja siis nad olid meiega natuke aega aga lõpuks nad läksid ära ja ega meilgi palju aega enam ei olnud. Kuna ma täpselt ei teadnud kust ja mis aeg mu marsrutka tuleb küsis Brani võõrastelt ja lõpuks jäime me ootama. Kokku ootasime me vist natuke vähem kui 1 tund ja väljas ei olnud just eriti soe. Kuna meil ei olnud eriti lootust, et marsrutka tuleb, siis Brani rääkis ühe naisega kes seal oli ja ta ütles, et elab peaaegu samas kohas kus mina ja kui marsrutkat ei tule, siis ma võin temaga minna. Okei alguses oli mul küll nagu eem ma ei tea aga kuna midagi muud üle ei jäänud, siis tuli see väike seiklus ette võtta. Läksime bussipeatusesse ja ootasime bussi millega meie saame edasi ja millega Brani saab koju. Buss tuli ja jätsime Braniga hüvasti. Ütleme nii, et ma pidin kell 9 õhtul kodus olema aga mis kell ma jõudsin kell 10 ja mu host ema ei olnud eriti rõõmus, et ma nii hilja koju sain, loomulikult saan ma temast ka aru. Aga lõpuks jõudsin ma ikka turvaliselt koju. 
Lõppu ka viimased pildid :)
Jõulukaunistused on ikka teemas

WC's olid siis sellised masinad :)

Minu õnn või kuidas seda nimetada

Meil on siin hommikuti ikka megalt udune.
Päikest
Mari-Liis :)

2 comments:

  1. See udune pilt nii magical :) Mis see marsrutka muidu on?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänan :)
      Marsrutka on peaaegu nagu buss aga autobuss, sellel on oma marsruut kus ta sõidab ja kui sa tahad et ta peatuks, siis lihtsalt tõstad käe üles. Kindlat peatust neil ei ole, kui tahad maha minna, siis lihtsalt ütled juhile, et kas seal saab peatuda. Maksad 1,5 lv ja sõidad kaugele tahad või midagi sellist. Sorry aga ma olen kohutav seletaja heh :)

      Delete