Year in Bulgaria: Random :)

Zdravei, mu kallid lugejad!
Jah ma tean ma olen kohutav blogija aga mul reaalselt ka ei ole mittemillestki huvitavast rääkida peale selle, et kool algas.
Ja see, et üks päev kui me olime kohvikus hakkas meiega üks naine rääkima. Ta rääkis, et ta on tütar Pariisis ja ta ei saa teda näha. Lõpuks oli ta nii purjus, et ta põhimõtteliselt ei seisnud püsti ja mingi hetk ta võttis mu käe ja ütles "give me energy" ja vahepeal oli meil tunne nagu ta hakkas surema, okey see kõik oli väga imelik. Väga imelik. Lõpuks läks ta kuidagi ära.
Mina ja Boni hakkasime jõusaalis käima. See on kõige suurem uudis. Kui ausalt öelda, siis ma tahtsingi hakata jõusaalis käima. Ma olen kuulnud, et peale spordi tegemist või midagi sellist peaks õnne hormoon suurem olema ja ma ei tea kas see on minu puhul ka nii või mitte aga peale trenni võin ma täiesti tühja koha pealt naerma hakata kuigi seda juhtub ka niisama.
And finally ma sain oma niiöelda viimase jõulu paki kätte. See rändas peaaegu kuuaega ja ma olin juba lootuse kaotanud selle osas. Aga tänan issi, et mulle paki saatsid, mis on of course täis komme i'm in heaven, but mis kasu siis jõusaalist on.
Ma ei tea kas ma olen seda seoses kooliga kirjutanud aga siin on selline hinnete süsteem, et kui su hinne on üle poole, siis õpetajad panevad kohe parema hinde näiteks on su hinne 4,76 ehk 5 aga kui on alla poole siis jääb samaks vot nii :)
Ja seda ka, et mul täitus 5 kuud. Appi kui kiiresti aeg on ikka läinud ja kiiremini veel läheb. Varsti on mu sünnipäev, ma saan 18 ei tea mis siis saama hakkab aga elame näeme.
Eelmine nädal või siis esimene nädal peale vaheaega oli päris üllatav. Esiteks said kõik lõpuks mu kaardid kätte, mis ma neile kunagi saatsin ja teiseks helistasid mulle nii mu vanaisa, emme ja issi, mis on väga suur asi minu jaoks.
Ja ma ei oskagi midagi rohkem kirjutada.