YEAR IN BULGARIA

YEAR IN BULGARIA

Sunday 23 February 2014

YFU seminar day 2

Zdrasti !

Teise päeva hommikul pidime hommikust sööma minema kell 8.30 ja ütleme nii, et oleks võinud parem olla, sest tõesti ainult 2 croissanti ei ole piisav. Õnneks ma ei olnud ainuke kes seda väitis. 
Mingiaeg tellisime taksod ja sõitsime bussijaama, kus me pidime kokku saama Michaelaga (YFU töötaja). Läksime ühte kohta, kus meil oli üks ruum ja kus me saime oma mänge ning asju teha. Mängisime erinevaid mänge näiteks kõik tõusevad püsti, panevad silmad kinni ja peavad kätest kinni võtma aga mitte ringis vaid täiesti suvaliselt ja kui silmad lahti tehakse tuleb see pusa ringiks teha, või igaüks ütles kaks valet ja ühe tõe ning teised pidid arvama milline tõde on. Me tegime palju mänge, et kõiki kohe ei mäleta. Kui me seal lõpetanud olime läksime kesklinna, et kuskile sööma minna. Leidsime ühe väikse kohviku. 
Kui kõik olid lõpetanud, siis oli valik kas minna tagasi hotelli või jalutama. Suurem osa meist läksid jalutama kaasaarvatud mina. Tegime pilte ja rääkisime. Mingi aja pärast pidime hakkama tagasi minema ja mina olin siis teejuhiks või nagu teised ütlesid GPS. Vahepeal tegime jälle pilte aga jõudsime õigeks ajaks hotelli tagasi, kus jätkasime oma mängudega. Meid jagati kahte gruppi vahetusõpilased ja host õed-vend. Meie olime minu ja Boni toas ning teised Yana ja Jenniferi toas. Alguses kirjutasime paberile asju mis on olnud meile rasked ning mille üle me oleme uhked või midagi sellist. Pärast kõik ütlesid, mida nad kirja panid ja arutasime neid asju näiteks, kuidas leida sõpru või kuidas keelt paremini õppida jne. Pärast pidime ütlema asju, mis tulevad kasuks, kui sa oled vahetusõpilane või millega tuleb arvestada, kui sa lähed teise riiki. Pärast seda tegime sellist asja nagu perefoto, kõik said kedagi teha kes oli isa, kes ema, host vend/õde. Nalja sai. Peale seda läksime alla, kus meid ootasid ees uued mängud. Ühte mängu teatsid isegi mina (Malevast oli kasu ka heh) sul on kaks markerit ja sa ütled ka risti või paralleelselt aga point on selles, et markeritel ei ole midagi pistmist need on vaid segaduse tekitamiseks põhiline point on kas su jalad on risti või paralleelselt. Hiljem istusime kõik maha kahes rivis üksteise taha ja viimasele näidatakse pilti ning  ta peab selle joonistama enda ees oleva inimese seljale ning tema enda ees olevale inimesele jne kuni see jõuab esimese inimeseni, kes peab selle joonistama paberile. Ma vist unustasin mainida õhtusööki kuskil eespool ma enam isegi ei mäleta aga õhtusöök oli ka kuskil. 
Igatahes kui me olime tagasi hotellis ja kell ei olnud veel 11 tahtis Boni minna alla ja osta croissanti ja peale seda otsustasime minna Thanatcha ja Valeska tuppa aga enne veel peatusime poiste toas, kuhu Boni läks põhimõtteliselt sööma hah ja peale seda läksime üles. Kahjuks Thanatchat ja Valeskat ei olnud nende toas läksime me alla tagasi ja mõtlesime vaadata Yana ja Jenniferi tuppa ning jep seal nad olid. Rääkisime nendega ja varsti pidime oma tubadesse minema. Millalgi otsustasime jätkata seda seljale joonistamise mängu Boniga hah. 
Ma ei tea kui palju te sellest tekstist aru saate aga kui midagi jäi segaseks, siis võite alati küsida. 
To be continued ...

Vasakult: Mina, Valeska, Thanatcha, Ilia (Valeska host vend), Esteban (vahetusõpilane Argentiinast ) ja Julia.

Ma isegi ei oska kommenteerida seda asja põhimõtteliselt punane on sõbrad, roheline perekond ja sinine kool

Minu lõuna kana koos millegiga

Valeskaga

Thanatchaga

Vaade sillalt 



Õhtusöök kartulid valge juustuga

Päikest
Mari-Liis :)

Wednesday 19 February 2014

YFU seminar day 1

Zravei !

Lõpuks jõudis kätte see päev, kui oli YFU keskaasta seminar, mis toimus ühes bulgaaria linna Blagoevgradis. Isiklikult ootasin seda väga, sest pole teisi ju ammu näinud ja eriti Valeskat. 
Kõigil tulid kaasa kas host õde või host vend peale Thanatcha, kuna tal oli vahepeal probleem oma host perega. 
Pidime kõik kokku saama Sofia suures bussijaamas. Meie Boniga otsustasime varem minna, et mitte hiljaks jääda ja olime ikka esimesed. Helistasin Thanatchale, et äkki on ta juba kohal aga ta alles sõitis bussiga. Nägime, et Plovdivi buss jõudis just kohale ja ka Thanatcha oli seal. Oligi hea, et varem läksime muidu oleks ta pidanud üksi olema. Ootasime teisi ja ma nägin Jenniferi ning, siis läksime temaga teiste juurde. Ootasime Valeskat, ta host venda, Estebani (vahetusõpilane Argentiinast) ja tema host õde. Vahepeal käisime jäätist ostmas. Vahepeal olid teised ka kohale jõudnud edasi ootasime bussi. 
Lõpuks saime bussipeale ja kuskil 1,5h sõit võis alata.
Kui me kohale jõudsime võtsime taksod ja sõitsime hotelli. Hotelli nimi oli Alpha, kui ma õigesti mäletan. Mina olin ühes toas Boniga ja meie kõrval olid Yana ja Jennifer. Panime asjad tuppa ja otsustasime teisi otsima minna. Thanatcha, Valeska ja Julia (Estebani host õde) olid ühes toas ja kõige viimasel korrusel. Rääkisime nendega ja natukese aja pärast öeldi, et lähme linnapeale. Läksime oma tuppa, võtsime asjad ja läksime alla. Hakkasime kesklinna minema, vahepeal käisime poest ka läbi. Mingeid otseseid vaatamisväärsusi me ei näinud peale ülikoolide. Lõpuks oli aeg hakata tagasi minema. Viisime asjad tuppa ära ja läksime uuesti alla.
Edasi ootasid meid ees mängud. Esmalt pidime end tutvustama. Meile anti leht kuhu pidime oma nime kirjutama ja esitähega omadussõna. Meil Valeskaga oli ikka väga lõbus ja kõigil oli koguaeg, et mis te naerate, sest terve õhtu me ainult naersime täiesti suvaliste asjade üle. Meile anti kolm küsimust millele me pidime vastama joonistades ehk me jälle naersime ja üritasime joonistada. Kätekõverdused olid terve õhtu teemas. Ma ei oska kohe kindlasti joonistad. Hiljem pidime teistele oma pilte näitama ja rääkima. Mängisime veel mingeid mänge ja kuskil 8 ajal hakkasime õhtust sööma minema. Restoran/kohvik ei olnud eriti kaugel meie hotellist seega läksime jala. Mina tellisin pitsa. Kuskil kell 10 läksime hotelli tagasi. Valeska ja Thanatcha tulid ka natukeseks meie tuppa aga kell 11 pidid nad oma tuppa minema. Meie jäime kuskil 12 magama, kuna hommikul pidi 8 ajal ärkama.
To be continued...
Ma kahjuks väga palju pilte ei teinud.
Minu kaunis joonistus

Pitsa 

Ainuke asi millest ma meie toas pilti tegin.
Ainult kolm pilti aga järgmistel päevadel on palju rohkem, ma luban.
Päikest, mida meil on siin väga palju :)
Mari-Liis :)

Monday 17 February 2014

Birthday

Zdravei!

Palju teil eestis sooja on? Ma ei taha teid nüüd ära ehmatada aga meil on hetkel väga soe, päeval küündib temperatuur heal juhul +20 kraadini. Imeline mis? Hetkel naudime seda sooja ilma, sest ega ei tea ju kuna ilm võib jälle külmaks minna. Minul isiklikult pole midagi selle sooja ilma vastu.
Eelmisel teisipäeval oli mul sünnipäev. Täitus ka lõpuks see 18. Ma ei tea miks aga ma olin see aasta ikka väga ärevil. Võib olla see, et ma ei olnud kodus vaid siin. Plaan oli viia kooli eesti komme aga kuna emme pakk ei jõudnud õigeks ajaks kohale tuli leppida šokolaadiga. Hommikul sain host perelt õnnesoovid. Klassis jagasin teistele šokolaadi. Avastasin ühe erinevuse kuidas siin ja eestis soovitakse õnne. Eestis noored peamiselt soovivad ainult "palju õnne" aga siin soovitakse head tervist, armastust, kordaminekut elus ja palju muud. Üllatus oli positiivne, et siinsed noored peavad seda tähtsaks ja see on väga armas. Muidugi ei saanud nad jätta ka küsimata, kuidas on "happy birthday" eesti keeles. Alguses ma ütlesin ja nad püüdsid järgi öelda aga lõpuks kirjutasin ikka tahvlile ja õpetaja küsis kuidas me hääldame neid täpitähti. Kõigile väga maitses eesti šokolaad. Pärast sõime teistega lihtsalt ülejäänud šokolaadi ära. 
Õhtul peale jõusaali, kui kodus olin kuulsin, et uksekell käis ja meil olid naabrid uksetaga. Alguses ma ei saanud aru, mis toimub aga lõpuks saina aru, et neil ei olnud võtit ja nad tahtsid teada kas katuse kaudu või midagi sellist saab neile. Helistasin host emale, sest ma ei osanud midagi teha, õnneks oli ta peaaegu kodus. Mina läksin sööma ja kui tagasi tulin, olid naabrid meil ja ootasid kedagi kes uksega midagi teeks. Sain host perelt ka kingituse see oli väga armast neist. 
Mingiaeg tuli see inimene, kes uksi parandab või midagi sellist ja naabrid läksid ära. Tulin oma tuppa ja avastasin, et mu pakk emmelt oli see päev siia jõudnud. Nagu sünnipäeva kink või midagi sellist. 
Neljapäeval käisin ma emme pakil järgi. Kõndisin sellega koju, siis inimesed vaatasid nagu ma oleks mingi imelik aga ei imesta ka, sest pakk oli suhteliselt suur. Mõned asjad jäävad ootama teisi tähtpäevi. 
Sünnipäeva me ei tähistanud, kuna see oli keset nädalat ja nädalavahetusel oli meil YFU seminar aga sellest juba järgmises postituses.
Mina ja Wassi

Pakk emmelt

Host pere kingitus. 

Päikest
Mari-Liis :)

Sunday 9 February 2014

Hey :)

Zdravei!

Ma tean jah, et pole peaaegu 2 nädalat kirjutanud aga midagi põnevat ei ole juhtunud ka.
1-4 veebruar oli meil niinimetatud vaheaeg, kuna esimene semester lõppes ja teine algas. Vaheajal me midagi erilist peale jõusaalis käimise ei teinud.
Uue semestriga muutus see, et meie koolipäev hakkab 7.45. Hommikul on eriti tore üles ärgata, okei minul ei ole see eriti probleem, kuna eestis ärkasin ma koolipäevadel samal ajal. Koolis on ka uus tunniplaan. Meie klassi tuli ka üks uus õpilane, poiss, ma ei tea ei oska nagu midagi rohkem öelda.
Neljapäeval sain sünnipäeva kaardi vanavanematelt. Lubasin endale, et ei ava seda enne õiget päeva, mis on juba 3 päeva pärast. Jube kui kiiresti aeg ikka läheb. Alles ma tulin siia ja varsti saab 6 kuud täis. Jaanuar läks ikka väga ruttu.
Kuskil nädal aega tagasi kirjutas mulle Maila (Ta oli vahetusõpilane bulgaarias paar aastat enne mind), et ta tuleb bulgaariasse ja võiks kokku saada. Mina oli muidugi nõus. Reedel ta kirjutas mulle, et tuleb Sofiasse ja võiks kokku saada. Õhtul saime kokku Mall of Sofias, üks suur kaubanduskeskus siin. Me nägime üksteist esimest korda. Ma poleks arvanud, et eesti keeles on nii naljakas rääkida. Telefonis ja aga nagu reaalselt vahepeal hakkasin automaatselt inglise keeles rääkima aga hea oli vahepeal kellegiga rääkida eesti keeles silmast silma. Rääkisime igasugustest asjadest, minu vahetusaastast ja tema omast. 
Okei siinsest transpordist ma siiani aru ei saa. Alguses oli mul plaan minna marsrutkaga koju aga kuna see otsustas mitte tulla (jälle), siis pidid nemad mu koju viima. Ausalt bulgaaria transport vihkab mind heh. Koju ma ikka sain, vahepeal oli väike segadus, kus, kuhu keerata aga mis sellest :) Päev oli tore või tegelikult õhtu.






Päikest
Mari-Liis :)